Küsimused ja vastused
Eureka vastused
Kas Digital Fairness Act on juba kehtiv õigus?
Ei. See on määruse ettepanek COM(2026) 1100 final, mis on dateeritud 11. novembril 2026. Preambulis on nimetatud Euroopa Parlament ja nõukogu kui institutsioonid, kes selle seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtaksid. Vastuvõtmise korral kohaldataks seda artikli 40 lõikes 2 nimetatud kuupäevast, mille ettepanek esitab üksnes kujul „[12 months after the entry into force]“ (ingliskeelne sõnastus).
- Kaaneleht
- Preambul, viited
- Artikli 40 lõige 2
Kas Digital Fairness Act on määrus või direktiiv?
Ettepanek on esitatud määrusena. Selle lõppvormeli kohaselt oleks see tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Sellega tunnistataks kehtetuks direktiiv 2005/29/EÜ. Seletuskirja kohaselt muudetakse ettepanekuga ebaausaid kaubandustavasid käsitlev materiaalõigus direktiivist määruseks.
- Akti pealkiri
- Lõppvormel pärast artiklit 40
- Artikli 38 lõige 1
- Seletuskiri, 1. jagu
Kelle suhtes Digital Fairness Act'i kohaldataks?
Seda kohaldataks ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavade suhtes enne seoses tootega tehtavat äritehingut, selle ajal ja pärast seda. Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitöö- või kutsetegevusega, ning igaüks, kes tegutseb ettevõtja nimel või huvides. Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitöö- ega kutsetegevusega.
Kas Digital Fairness Act'i kohaldataks ka väljaspool ELi asuvate ettevõtjate suhtes?
Artiklites ei ole eraldi sätet väljaspool liitu asuvate ettevõtjate kohta. Artikli 2 lõikes 1 määratakse kohaldamisala kindlaks kaubandustava kaudu: ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustavad seoses tootega. Seletuskirja kohaselt kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ iga ettevõtja suhtes, kes on suunatud ELi tarbijatele, sealhulgas väljaspool ELi asuvate ettevõtjate suhtes, ning artiklis 2 korratakse selle direktiivi kohaldamisala.
- Artikli 2 lõige 1
- Seletuskiri, 1. jagu
- Seletuskiri, 5. jagu
Kas Digital Fairness Act keelaks eksitavad kasutajaliidesed (dark patterns)?
Artikliga 10 keelataks ettevõtjatel kujundada, korraldada või käitada oma internetipõhiseid kasutajaliideseid viisil, mis tõenäoliselt petab või manipuleerib tarbijaid või tõenäoliselt muul viisil moonutab oluliselt nende majanduskäitumist. I lisa III osas on loetletud eksitavad kasutajaliidesed (punktid 53–62), mida loetaks ebaausaks kõigil tingimustel. Komisjon võiks seda loetelu delegeeritud õigusaktiga täiendada või muuta.
Kas Digital Fairness Act nõuaks internetipõhist lepingu lõpetamise nuppu?
Kui ettevõtja võimaldab tarbijatel sõlmida lepinguid internetipõhise kasutajaliidese kaudu, peaksid tarbijad saama lepingu lõpetada internetipõhise lepingu lõpetamise funktsiooni abil, olenemata sellest, kuidas leping sõlmiti. Funktsioon oleks tähistatud sõnadega „lõpeta leping siin“ (Eureka tõlge) või ühemõttelise vastava sõnastusega, esitatud silmatorkavalt ja kergesti kättesaadavana. Põhjenduse 74 kohaselt ei annaks funktsioon iseenesest õigust lepingut lõpetada.
Mida muudaks Digital Fairness Act tasuta prooviperioodide puhul?
Tasuta prooviperioodiga lepingute puhul, mis on sõlmitud internetipõhise kasutajaliidese või muude digitaalsete vahendite abil, peaks ettevõtja saatma püsival andmekandjal meeldetuletuse mõistliku aja jooksul enne prooviperioodi lõppu. Kui meeldetuletust ei saadeta või tarbija ei ole enne prooviperioodi lõppu sõnaselgelt nõustunud jätkama tasu eest, ei oleks leping tarbijale siduv.
Kas ettevõtjad peaksid enne tellimuse automaatset pikenemist saatma meeldetuletuse?
Artiklitega 21 ja 22 nõutaks meeldetuletust automaatselt pikendatavate lepingute puhul, mis käsitlevad toodete pidevat tarnimist ning on sõlmitud internetipõhise kasutajaliidese või muude digitaalsete vahendite abil. Kuuekuuliste või pikemate lepingute puhul tuleks meeldetuletus saata kõige varem 1 kuu ja kõige hiljem neliteist päeva enne pikendamist. Artiklis 22 on lühemate lepingute jaoks sätestatud teistsugune ajastus. Meeldetuletuse puudumisel võiks tarbija lepingu tasuta lõpetada seni, kuni ettevõtja meeldetuletuse saadab.
Artikli 22 lõige 4 näeks investeerimisteenuste puhul ette erandi: kui tarbija on andnud selgesõnalise nõusoleku finantsinstrumentidega seotud lühiajalise investeerimislepingu automaatseks pikendamiseks, ei oleks meeldetuletus nõutav.
Kas Digital Fairness Act keelaks loot box’id (juhusliku sisuga kastid)?
Artiklites ei kasutata mõistet loot box. Neis reguleeritakse tasulisi muutuva preemiaga süsteeme; põhjenduses 63 on loot box’e nimetatud näitena. Ettevõtjad peaksid teavitama tarbijaid saadaolevate esemete liikidest ja nende saamise tõenäosusest ning andma vahendid selliste süsteemide väljalülitamiseks. Kui toode on suunatud alaealistele või ettevõtja on mõistlikult kindlalt teadlik, et alaealised seda kasutavad, ei võiks selliseid süsteeme alaealistele pakkuda.
Artikli 15 lõiget 3 ei kohaldataks sotsiaalvõrgustiku teenuste või videojagamisplatvormi teenuste, tehisintellektikaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) [EU KIDS Act] artikli 13 lõiget 2.
Kas „pay-to-win“-mehhanismid oleksid alaealistele keelatud?
Artikliga 16 keelataks ettevõtjatel pakkuda alaealistele „pay-to-progress“- ja „pay-to-win“-mehhanisme, kui nende tooted on suunatud alaealistele või kui nad on mõistlikult kindlalt teadlikud, et toodet kasutavad alaealised. Artiklis 3 on need määratletud kui mängu- või rakendusesisesed ostud, mis tehakse maksetehingute kaudu või tasuliste virtuaalvääringute eest ning mis on vajalikud või mida esitatakse vajalikena mängus või rakenduses edasijõudmiseks või edu saavutamiseks.
Mida sätestaks Digital Fairness Act mängu- ja rakendusesiseste virtuaalvääringute kohta?
Ettevõtja, kes pakub tasulisi virtuaalvääringuid, millega ostetakse tema virtuaalseid esemeid või muid tooteid, peaks märkima nende esemete või toodete vastava rahalise väärtuse või nende hinnangulise rahalise väärtuse selles vääringus, milles tarbija omandas esimese virtuaalvääringu.
Rahalise väärtuse märkimise kohustust ei kohaldataks sotsiaalvõrgustiku teenuste või videojagamisplatvormi teenuste, tehisintellektikaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) [EU KIDS Act] artikli 13 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustust.
Kui toode on suunatud alaealistele või ettevõtja on mõistlikult kindlalt teadlik, et alaealised seda kasutavad, oleksid tasulised virtuaalvääringud alaealiste jaoks vaikimisi välja lülitatud ja need aktiveeritaks üksnes vanema või eestkostja nõusolekul.
Kas Digital Fairness Act keelaks sõltuvust tekitava disaini?
Artikkel 17 ei sisalda keeldu. Ettevõtjad, kes kujundavad, korraldavad või käitavad digitaalseid tooteid viisil, mille eesmärk on soodustada sundlikku või liigset kasutamist või mille puhul see on mõistlikult ettenähtav, peaksid andma tarbijatele kergesti kättesaadavad ja tõhusad vahendid nelja loetletud funktsiooni väljalülitamiseks. Need hõlmavad automaatset esitamist ja katkematut sisu tarbimist, teatavaid teavitusi, ajendeid kindlatel aegadel kasutamiseks ning inimestevahelisi suhteid jäljendavaid funktsioone. Artiklis on välistused, mis on seotud määrusega (EL) [EU KIDS Act].
Kas Digital Fairness Act keelaks isikustatud reklaami?
Mitte üldiselt. Artikliga 12 keelataks ettevõtjatel suunata profiilianalüüsil põhinevat reklaami kahel juhul: tarbija isikuandmeid kasutades, kui ettevõtja on mõistlikult kindlalt teadlik, et tarbija on alaealine, ning isikuandmete eriliike kasutades. Ettevõtjad ei oleks kohustatud töötlema täiendavaid isikuandmeid, et hinnata, kas tarbija on alaealine. Välja on jäetud digiplatvormide pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse määruse 2022/2065 III peatüki 3. jagu.
Kas Digital Fairness Act keelaks isikustatud hinnakujunduse?
Mitte üldiselt. Artikliga 13 keelataks hinna isikustamine profiilianalüüsi alusel viisil, mis tõenäoliselt põhjustab tarbijale kahju, kui ettevõtja on mõistlikult kindlalt teadlik, et tarbija on alaealine või on eriti vastuvõtlik oma vanuse, kergeusklikkuse, puude või mis tahes sellise erilise õnnetuse või asjaolu tõttu, mis on nii tõsine, et kahjustab tarbija otsustusvõimet. Ettevõtjad ei oleks kohustatud selle hindamiseks töötlema täiendavaid isikuandmeid.
Milliseid norme kohaldataks mõjuisikuturunduse suhtes?
Mõjuisikuturundusega tegelevad ettevõtjad peaksid avalikustama iga kommertsteadaande ärilise eesmärgi sõnadega „reklaam“ või „kommertskoostöö“ (Eureka tõlge). Nad ei võiks lisada otseseid üleskutseid alaealistele tooteid osta. Lubatud ei oleks selliste toodete mõjuisikuturundus, mille reklaamimine tarbijatele on liidu või liikmesriigi õiguse alusel keelatud, ega ohtlike toodete mõjuisikuturundus. Iga ettevõtja, kes kasutab mõjuisikuturunduse teenuseid, peaks tagama nõuete järgimise lepinguga või lepingu puudumise korral muude asjakohaste vahenditega.
Kas tarbijatel oleks õigus suhelda klienditeeninduses inimesega?
Kui ettevõtja pakub pärast lepingu sõlmimist internetipõhist klienditeenindust, tuleks tarbija taotlusel ja juhul, kui muud vahendid ei ole tõhusad, võimaldada suhtlus inimesega. Välja on jäetud direktiivis 2014/65/EL määratletud investeerimisteenused. Põhjenduse 76 kohaselt võiks suhtlus toimuda lepingu keeles, tasuta ja põhjendamatu viivituseta ettevõtja tööajal; artiklis 25 endas seda ei ole sätestatud.
Mida sätestaks Digital Fairness Act automatiseeritud süsteemide kohta, mis sõlmivad lepinguid tarbija eest?
Selliseid süsteeme kättesaadavaks tegevad ettevõtjad peaksid andma tarbijatele vahendid oma valikute väljendamiseks ning süsteemide parameetrite määramiseks ja muutmiseks. Esmakordsel kasutamisel peaksid tarbijad sõnaselgelt valima, kas nad kinnitavad enne siduvaks muutumist kõik lepingud, üksnes teatavat liiki lepingud või mitte ühtegi. Süsteem peaks avalikustama iga lepingu pakkumise eest saadud makse ja iga huvide konflikti. Artiklit 26 ei kohaldataks finantsteenuste osutamise suhtes.
Mida muudaks Digital Fairness Act ürituste piletite ja virtuaalsete järjekordade puhul?
Ürituste piletite puhul, mille hind võib ettevõtja tegevuse või automatiseeritud või algoritmiliste protsesside tõttu tõusta, tuleks ostukutses avalikustada, kui palju asjaomase kategooria pileteid on reklaamitud hinnaga saadaval, ning maksimaalne hind. Virtuaalse järjekorra süsteemi kasutav ettevõtja peaks näitama kehtivat hinda, seda, kas hind võib ootamise ajal muutuda, ning sel juhul maksimaalset hinda.
Kuidas Digital Fairness Act'i täitmist tagataks ja kui suured võiksid olla trahvid?
Liikmesriigid tagaksid nõuete järgimise kohtute või haldusasutuste kaudu; komisjonil oleksid volitused liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste korral.
Määruse (EL) 2017/2394 artikli 21 kohaselt määratavate karistuste puhul oleks riiklik maksimaalne trahv vähemalt 4 % ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides või vähemalt 2 miljonit eurot, kui teave käibe kohta ei ole kättesaadav. Komisjoni määratavad trahvid ei tohiks tema uuritavates juhtumites ületada 6 % ülemaailmsest aastakäibest.
Mida tunnistaks Digital Fairness Act kehtetuks?
Direktiivi 2005/29/EÜ. Artikli 38 kohaselt tunnistatakse direktiiv kehtetuks ja viiteid sellele käsitataks viidetena määrusele ning neid loetaks II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. Artiklis 38 ei ole kehtetuks tunnistamise kuupäeva. Seletuskirja kohaselt jõustub kehtetuks tunnistamine määruse kohaldamise alguskuupäeval.
- Artikli 38 lõige 1
- Artikli 38 lõige 2
- Seletuskiri, 5. jagu
Millal Digital Fairness Act'i kohaldataks?
Ettepanekus ei ole kalendrikuupäeva. Artikli 40 kohaselt jõustuks määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seda kohaldataks alates „[12 months after the entry into force]“ (ingliskeelne sõnastus). See sõnastus on ettepanekus nurksulgudes kohatäide. Tekstis ei ole vastuvõtmise ega avaldamise kuupäeva.
Milline oleks Digital Fairness Act'i seos digiteenuste määruse ja muude ELi õigusaktidega?
Artikli 4 kohaselt ei piiraks määrus muid liidu õigusakte, mis reguleerivad ettevõtja ja tarbija vaheliste ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte. Selles on nimetatud kuus akti: määrus (EL) 2016/679, määrus (EL) 2022/1925, määrus (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), määrus (EL) 2024/1689, direktiiv 2010/13/EL ja määrus (EL) [EU KIDS Act]. Vastuolu korral oleksid ülimuslikud need muud liidu normid ja neid kohaldataks nende konkreetsete aspektide suhtes. Põhjenduses 9 selgitatakse, mida loetakse vastuoluks.